Küllätüvä tsässon on pühendatud Anastasiale (seto k Nahtsi), kes on kirikutraditsioonis märter. Setud räägivad temast kui naiste kaitsjast ja tervisepühakust. Teenistus toimus 11. novembril kell 10. Toimus teenistus, liturgia ja väike veepühitsus. Kokku käis umbes 100 inimest, nii külarahvas kui kaugemad külalised. Nahtsipäev (11 nov) on tsässonapühaks Meldovas, Uusvadas, Rokinas, Sergas, Küllätüväs, Matsuris (Säpinä).
Küllätüvä tsässon on ehitatud 1925-28. aastatel kohaliku külarahva poolt vana puidust tsässona asemele. Küllätüvä tsässona seinad on tehtud seest õõnsatest lubjast ja kruusast valatud kividest, mis on omavahel seotud lubimördi abil. Kivid toodi hobustega Irboskast.
Küllätüvä tsässon on võrreldes teiste tsässonatega suhteliselt suur, 4nurkse põhilahendusega ühekorruseline viilkatusega kivihoone, millel on kaks siseruumi (palveruum ja altariruum). Hoonel puudub ees lahtine eeskoda. Altar on kirikuruumist eraldatud ikonostaasiväravatega. Katusel on algne metallist sepistatud rist.
Hoone oli nõukogude ajal hooldamata, mistõttu kogu palvemaja katus ja sisustus oli täielikult hävinud.
Küllätüvä tsässon taasavati 18.augustil 1996.a. Eestvedajaks oli Vassili Lillepuu, materjale aitasid varuda Mati Kõivik. Ehitajateks olid Raivo Uiboleht, Mihkel Uiboleht, Nikolai Lillepuu, Voldemar Sillaots. Hoonele paigaldati uued katusekonstruktsioonid ning ehitati viilkatus, vahetati aknad, remonditi ja uuendati siseviimistlus.
Küllätüvä tsässon on võrreldes teiste Setomaa tsässonatega suurim ja kapitaalseim ehitis ning seega väga eripärane. Hoone meenutab pigem kirikut kui väikest külapalvelat, millena tsässonaid tavapäraselt mõistetakse. Hoone praeguseks jätkuvast lagunemisest päästetud ning taas kasutusse võetud. Hoone juures korraldatakse külakokkutulekuid.
